Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo). Tartumaa, Eesti
Kormoran on tõenäoliselt üks Eesti vihatumaid linde, kuid suure osa sellest mainest on ta saanud ebaõiglaselt. Kormoranide aastaseks kalatarbimiseks Eestis hinnatakse üle 9000 tonni, samal ajal jääb inimese toidulauale Eestis aastas arvestuslikult umbes 23 500 tonni kala ja mereande. Ometi räägime enamasti just linnust kui sellest, kes „meie kala ära sööb“.
Pealegi pole kaugeltki kogu kormorani saak inimese ihaldatud püügikala. Tema menüüs on palju väiksemaid kalu ning selliseid liike nagu emakala, kiisk ja särg, rannikul üha enam ka invasiivset ümarmudilat. Loomulikult satub noka vahele ka ahvenat, koha ja teisi väärtuslikke kalu ning mõnes paigas võib kormoran kalandusele tõesti tugevat survet avaldada.
Aga kormoran ei söö inimese kala. Ta sööb kala, sest teisiti ei saa ta elada. Kala on veekogu ökosüsteemi ühine ressurss, mida kasutavad kalad ise, linnud, hülged ja paljud teised loomad – ning kõige lõpuks ka inimene. Võib-olla pole probleem alati selles, et kormoran võtab liiga palju, vaid vahel ka selles, et inimene kipub kogu kalavaru enda omaks pidama.
